Sunday, October 6, 2013

Tuleb tuttav ette - mida roosam kleit ...Mina olen värvilise laine peal miskipärast. Ju ma siis vanaks hakkan jääma.

Thursday, July 25, 2013

Me kõik laulame ühte laulu .

Targemad inimesed räägivad , et iga looja loob tegelikult ühte teost, aga seda alati erinevate variatsioonidega.
Mõned ajad tagasi sai mul ühe retrostiilis laudlina ainetel seelik tehtud , ja leidis endale väärilise omanikugi. Kuna muster on ju tänuväärt, ja nende triipudega andis nii ja teisiti mängida, siis tegin teoks peas keerelnud mõtte mingi pikem eest lahtine hõlst ka teha . Nüüd on ta valmis .




Wednesday, July 3, 2013

Pärmitaigen ajanappuses perenaisele

Sai kunagi netiavarustes ühe sidrunipiruka retsept leitud, kus oli kasutatud kiirpärmitainast .
Minu koduste jaoks täidise idee ei sobinud, aga taigen, vot taigen see-eest on kasutuses siiamaani igat sorti pirukate ja küpsetiste puhul.

Ise on retsept väga lihtne :

Pakk võid  200 g
1/2 kl piima
25 g pärmi
1 spl suhkrut
näputäis soola
ca 1/2 kilo jahu

Või sulata  tasasel tulel,  ja lase natukene jahtuda. Lisa suhkruga vedeldatud pärm, maitseained ja jahu .
Taigen kerkib just nii kaua, kui täidist valmistatakse ja ahi eelsoojeneb. Mina olen kasutanud küpsetamiseks võid, aga loomulikult võib seda taigent väga edukalt teha ka margariiniga.
Küpsetamiseks olen valinud 200 . Taigen saab ehk rammus, aga üldiselt minu tähelepanek on , et paksuks minna saab neist kookidest, mida ise ei küpseta. :D
Pildil on taigent kasutatud pizza küpsetamiseks.
Minu ämm, kes muidu sugugi aldis pole uusi ideesid proovima, võttis selle retsepti oma köögis kasutusele ja on sellega väga rahul .Pehme ja samas krõbe ja esindusliku välimusega.

 


Sunday, June 30, 2013

Mida pakkuda pühapäevaks ? Draakoniliha ?

On palav ilm, ja ei viitsi eriti köögis mässata, aga okroškat ja salatit ka lõpmatuseni ei taha ...
Sellistel puhkudel olen mina teinud ühe variandina "Draakoniliha ".Loomulikult ei ole mul kuskil nende müütiliste loomade kasvatust, nii lihtsalt nimetavad idanaabrid tükeldatud lihast tehtud kotlette.
Kuna ma ei teadnud, millal ma jälle nii kaugele saan, et korralikult vaaritada viitsin, siis otsustasin pildistada seda, mis tänasest lõunasöögist alles jäi. Ja loomulikult lisan ma ka retsepti koos päritolulingiga.

Niisiis :
ühe kana rinnaku liha
50-75 g riivitud kõvemat juustu
50-75 g konserveeritud seeni
1muna
150  koort või hapukoort
2 spl jahu
soola
pipart

Kanafilee tükeldada 1cm suurusteks  tükkideks, segada juurde ülejäänud ained, muna kergelt lahti klopitud .Maitsestada soola ja pipraga .Praadida eelkuumutatud  rasvas lusikaga tasasel tulel koogid .Riputada tilli peale ja serveerida soovitud lisanditega.

Külalistele võite mõista-mõista -mis-see-on-mängu  teha. Las arvavad, millega tegu .


http://www.wmj.ru/eda/recepty/blyuda-iz-myasa/drakone-myaso/?utm_source=mg&utm_medium=cpc&utm_campaign=tizer

Saturday, June 29, 2013

Millal peaks lõpetama ?

Üks maailma tipptenoritest Jose Carreras käis pealinnas. Kuuldavasti olla piletihind kõrge olnud ja rahvast sellest tingituna vähevõitu .
Otsisin siis minagi Tuubist nimetatud katalaanlase üles ja kuulasin tema värskemaid esitusi. Ei, mitte ,  et ma enesepettusega oleks tegelenud. Carreras üksi pole mul lemmik , Trios Carreras Pavarotti ja Bocelli oli ta mees oma kohal. Aga sooloesitluses kuulub minu poolehoid kahtlemata Josh Grobanile .Täielikult ja jagamatult.
Mingil põhjusel peab maestro vajalikuks esineda, ja las tema esineb siis.
Kuigi mõnes mõttes on piinlik  vaadata- kuulata  nende lauljate esitlusi , kelle hiilgeajad ehk kaugele minevikku on jäänud .
Aga ma lohutan end sellega, et enamus kuulajatest ei oma absoluutset muusikalist kuulmist, ja lemmiksolist ei tähenda ainult laitmatult välja lauldud noote .
Lisan siia kaks linki , mis kuuluvad minu vaieldamatute lemmikute hulka

 https://www.youtube.com/watch?v=-0tXrNZuNCU&list=RD02W1hNR4WTjBU

 https://www.youtube.com/watch?v=nKDkXOOHG34

Palad on kahtlemata minoorsed ,ent näitavad suurepäraselt selle solisti häälematerjali võimalusi .
Kahtlemata on Josh veel noor ja jõuab kaua tipus püsida.





Wednesday, June 26, 2013

Kasimata talupojad ja kabedad intelligendid ?

Täna on  mul selline päev, kus miskit asist nagu teha ei taha. Heegeltööd küll ootavad, aga ega töö jänes pole ? Õnneks riided olemas, ja kasukaga tapvas suveleitsakus käima ei pea.
Olen pikemat aega, oma paara nädalat sellisel kummalisel unelemise lainel , et teen just nii palju, kui hädapärast tarvis. Asi on vist  selles kohutavas kuumuses .

Ja nii ma siis kondangi sihitult mööda netti ringi ja lappan kodus klikiaegseid ajakirjade köiteid. Maale kisub . Sinna maale, mida meil ei ole.
Vahin klikiaegsete talude pilte, vaatan, kas tingimused vastaks minu arhailistele nõuetele ja lappan jälle edasi.
Niimoodi hulkudes sattus ülalmainitud uurimustöö

 http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/PardiHeiki_Kasimata_TUNA2002_4.pdf

näppu .

Miskit kihvatas sees seda lugedes. Võib olla põhjustas selle vihavahu kirjastiil, võib olla teadmine , et need vaesed inimesed olid  sunnitud sellistes oludes elama. Lapsed said minimaalselt koolitarkust, ja kui kael vähegi kandis, saadeti rüblik karja . Mis siis et vits pahatihti pikem oli, kui karjane ise .
Ja nii nad elasid ,püüdes kuidagi hakkama saada. Eks vaesus surus ligi maad ka ?
 Ja mis vaimuvalgust seal eriti olla saigi ? Minu esiema oli Mahtra kandist pärit- nemad olid mingil põhjusel mingi aja isegi muldonnis elanud . Hundid ulunud ümber elamise .
 Vaarema tuli plikaohtu tüdrukuna 16 -aastaselt linna. Saksu teenima. Mine Sa tea, mida ta seesmiselt tunda võis : kas  hirmu, et pealinna kivide peale elama pidi minema, või hoopis rõõmu, et sai orjamast ära , peenema ja tubasema töö peale sai ?? Või hoopis nii ühte kui ka teist ?
Küsida ei ole enam kellegi käest : mille pagana pärast Sa heast peast linna kolisid , sest kui mina  juttusid vaaremast mäletama hakkasin, olin ise teismeline ja vanaema, kes mälestusi heietas, üle 75 .
 Ja siis tuleb mingi saks, kes rahva piimalt mandi on koorinud ja kirtsutab nina. Ja räägib eestlase kehvast iseloomust, nagu seda Tartu Ülikooli  rektor Parrot
 kuskil ära märkis ...
Raske on olla aateline, kui virtsavesi lirtsub toas varbavahel ja kui lootustki pole, et miski muutuks ?




Sunday, June 2, 2013

Must hobune pühapäeva hommikul unises magalas.

Olin hommikul just kargud alla saanud , ja oma kohustusliku kohvivee keema pannud. Seni kuni vesi keema läks, kasisin kraanikausist sinna õhtust jäänud kohvitasse.
Tänaval oli vaikne ja äkki tabas mu kõrv kabjaplagina . Segi läinud , mõtlesin . Hobune Sul siin peaaegu kesklinnas. Ja siiski, see oli hobune !!
 Torkasin oma sakris peanupu aknast välja, ja mu pilk püüdis kinni jalgratturid, ning nende taga ratsanik käekõrval hobune. Must, uhke ja pika sabaga. Mitte mingi tavaline mustlase setukas vankrit vedamas, vaid ratsahobune. Seni, kuni ma oleks kaamera kätte saanud , olid ratturid koos hobusega oheliku otsas  silmist kadunud .

Mõni tund hiljem, kui linn juba ärganud oli, kuulsin keset automüra jälle kabjaplaginat. Nüüd ma tegutsesin. Haarasin kapsit kaamera, harutasin ta kotist lahti ja jooksin koridori . Ega ma rohkem klõpse läbi selle kahtlase puhtusega koridoriakna teha saanudki, kui selle ainuma. Aga ära tabasin . Teise klõpsu ajal oli hobune juba majanuka taha kadunud.


Saturday, June 1, 2013

Rabarberikook muna-hapukoorekattega

Rabarber on ilmunud poelettidele. Eile nägin seda Maximas müügil suisa 69 eurosendi eest .

Ämm oli ka eelnevalt saatnud neli kogukat rabarberivart .
Meenus kohe omal ajal Lilian Kosenkraniuse poolt juhitud " Vaata kööki ! " saatest silma jäänud retsept. Paraku olid meeles komponendid enamvähem, aga mis vahekorras ja millises järjekorras...?? Abiks netiavarused.
Eestikeelsena ma seda  ei leidnudki .

Küll aga taigna retsept oli täitsa olemas siin,

http://life-in-dom.com/2011/05/31/rabarbar/

ühes venekeelses blogis , eestimaalase poolt kirja pandud

Ülejäänu meenus protsessi käigus, ja kui vanem tütar õhtul külla tulles konstanteeris : " See on ju see !..." otsekui meenutades kaugest lapsepõlvest midagi , siis otsustasin ülejäänud rabarberi ärakasutamise blogisse jäädvustada .

Taigen :

3 muna
1 klaas suhkrut ( retseptis 2, aga mina nii magusat ei tahtnud, kuna kate sisaldas ka suhkrut )
1/2 klaasi piima
1/2 klaasi õli või sulavõid ( mina olen kasutanud mõlemit, täna läks oliivõli loosi)
näpuotsatäis soola
1 tl küpsetuspulbrit.
2 klaasi jahu

kaks toekamat rabarberivart

Kate :

4 muna,
4spl suhkrut
400-500 g .hapukoort ( minul oli 20 % -line)
1 tl vanillisuhkrut

Munad klopitakse suhkruga korralikult lahti ,vahustada pole mõtet , kuna kerkib niigi jõudsasti . Lisatakse pidevalt segades piim, õli, omavahel segatud kuivained ja valatakse segu võiga määritud ja riivsaiaga üleriputatud kastvormi . Minul on vorm selline pisemat sorti, ca 24 cm silma järgi otsustades
Taigen jääb umbes keeksitaigna paksusega, et kannatab lahtikäivat vormi kasutada küll, ilma et see vormi külgede vahelt välja pressiks.
Taignale riputada rabarberitükid , ja panna pooleks tunniks eelsoojendatud 180 C ahju .

Kui taigen hakkab vormi servade küljest lahti lööma, on aega valada peale kate. Selleks klopime suhkru ja munad omavahel, lisame hapukoore ja maitsestame kas vanillsuhkru või riivitud sidrunikoorega .
Paneme koogi ahju tagasi ja küpsetame veel pool tundi .

Valmis kujul on ta selline



Tuesday, May 21, 2013

Inspiratsioon laudlinast

Klassikalist laudlina nikerdades saabus üks moment tuli keskosa lahti harutada. Pole need suured tööd kunagi mängeldes läinud . Ja uut keskosa heegeldades käis peast läbi uid, aga mis oleks , kui ...
Siin ta nüüd o n






Särgike suveks Odd Molly teemadel

Eelmine suvi heegeldasin tuunikat . Sai lõnga juurde ostmas käidud . Eks nõudlikuma maitse esindajal ole meil suhteliselt raske sellist lõnga saada, mis hinna ja kvaliteedi osas tasakaalus oleks. Mingil kaunul kevadpäeval õnnestus Ungaris toodetud puuvillast lõnga saada praktiliselt ilma eest . Ja hääs usus, et  seda lõnga veel saadaval on, sammusin toona kesklinna poole .
Mees ütles küll, et võta jupp lõnga kaasa, et ikka sama toon saaks.
Nu aga kus mina, mina olin ise tark, lootsin oma värvimälule.

Loomulikult koju jõudes osutus poe kunstvalguses vaadeldud toon oluliselt teiseks .

Seda õnnetut lõnga oli täpselt kera, 200 grammi . Ühele varesele palju, kahele vähe - mis Sa hing sellega teed .
See kevad siis mõtlesin välja , mis ma teen .
Kehaosa sain ühevärvilise, aga õlapaelad tulid teised kombineerida  . Kuidagi tasakaalu seda asja viia minu silmis aitasid kolm sinepikollast nööpi seljal ja samas toonis sametpael allääres.
Originaal on kujutatud noore sireda modelli seljas, minu variant riidepuul rippuvana .






Friday, May 17, 2013

Varastamisest suures ja väikeses plaanis .

Sattusin täna lugema ühte postitust siin presidendiproua õigustuseks .

 http://hundiulg.blogspot.com/2013/05/evelini-toetuseks.html

Eks mul  ole ka selle kõigega oma mõtteid tekkinud ...

Selle jutu peale , et kostüümid jäävad muuseumisse ...
Ma saan aru nii, et need, mida rahaks ei anna teha , jäävad muuseumisse ???

http://www.elu24.ee/46435/evelin-ilves-ja-annely-peebo-panevad-oma-kostuumid-oksjonile/

Kirjutaja mainitud Kivirähi teost olen ise mitu korda lugenud . Meie rahva olemust on ta ikka suurepäraselt tabanud.

Ainult et, ei ole see ärastamine, varastamine, erastamine ainult kolhoosikorraga tulnud.

Vanasõnad peaksid nagu kandma rahva elufilosoofiat , kas pole ?

Ja millest siis meie rahvas mõtles ?

 " Mõisa köis las lohiseb ! " On kõigile vist tuttav. Millalgi tuli rahva kõnesse ka kõnekäänd : " Mis ripakil, see ära... "


Jah, varastati mõisa ajal, varastati kliki ajal, varastati nõukaajal, röövitakse suisa praegugi .


Muinasjutud muide on ju ka kellest ? Rehepapist ,ja Kaval-Antsust , kes vanatühjale külma teeb, ja teise veel süüdi ka lavastab ...Või siis rebasest, kes hundil naha üle kõrvade tõmbab . Vaeslapsest , kes tasuks hea iseloomu ja kurja kohtlemise eest Imelise Käsikivi saab, mis vilja ise ära jahvatab .
Kui neisse lugudesse süüvida, siis tekib igasuguseid mõtteid, nii nagu teiste rahvaste muinasjuttegi lugedes . Ja ega need suurt oma olemusest ei erine .
Aga ...

Mitte kõik ei varastanud .

Friday, May 3, 2013

Churros

Teile maitsevad tuuletaskud ? Ja teile maitsevad  pontšikud näiteks ?

Sel juhul proovige hispaania rasvaküpsetisi churros'eid . Nimetatud küpsetised on levinud ka Ladina-Ameerika maades, kus räägitakse hispaania keelt . Ainult et mehhiklased jätavad taigna koostisest munad välja .



Taigen :

3/4 klaasi vett
60 g toasooja võid
1spl suhkrut
[näputäis soola ( algretseptis seda polnud, aga minu vanaema ütles, et iga koogi taigen vajab ka natukene soola , ja tal oli õigus , nagu alati )]

3/4 klaasi jahu

2 muna

õli fritüüri jaoks
tuhksuhkrut puisteks

Panete potiga tulele  vesi, või, soola ja suhkur. Kuumutate kuni või sulab ja vesi keema tõuseb . Tõmbate poti tulelt, valate sinna ühekorraga sisse kogu jahu. Segate massi, kuni moodustub taigen, ja ideaalis potiseinte küljest lahti lööb . Juhul kui jahu  " tujutseb ", panete poti tulele tagasi ja kuumutate väikesel tulel  seni, kuni potis on ühtlane taignatomp ja potiseinad taignast vabad. See ei peaks rohkem aega võtma kui maksimum paar minutit .
Võtate taigna tulelt, segate sinna juurde ükshaaval munad, kloppides seni, kuni eelmine muna on taignasse kogunisti imendunud .

Mina tegin proovipartii topeltkogusest, seega lisasin 4 muna ükshaaval .

Võtate paksema põhjaga  poti , panete selle tulele ja valate õli sisse.

Taigna panete sakilise otsikuga kondiitrikotti , surute kuuma rasva sisse rõngad või pulgad, ja küpsetate keskmisel tulel 3-4 minutit . Tõstate vahukulbiga välja, panete pabersalvrätikule nõrguma ja puistate tuhksuhkrut peale .


Sunday, April 28, 2013

Valgel laual rätiku all lamab leib

Minu leivategemine kogub tuure. Täna oli viies kord , kus nüüd sai kodus leiba küpsetatud.

Kui eelmistel kordadel olin hädas koorikuga, siis täna peale fooliumimütsi panekut vormidele , ja peale kuuma leiva kooriku pintseldamist sulavõiga, võin südamerahuga ütelda, et jagu sain .

Kuigi, jah, eks ma pean veel küpsetama ja küpsetama ja küpsetama , enne kui minu nõudlik hing ükskord enda leivateoga rahule jääb .

Nagu nati nätsa jäi  ? Ega ma kibelesin liig vara lahti ka lõikama ,vana inimene varsa aru pääs .



Vaarakud Gosti järgi .

Sellest on nüüd ilmatuma jupp aega, kui sai netist ida-naabrite toidublogist vaarakute retsept leitud .
Mõne asjaga võtan ma väga pikalt hoogu, nende küpsetistega ka.
Aga tänasel kallil pühapäevahommikul leivateoga paralleelselt küpsetasin siis ka neid nõukaaja küpsetisi . Väidetavalt Gosti järgi .

Taigen :

210 g jahu,
100 g võid,
1 muna,
50 g peenikest suhkrut
1/4 tl küpsetuspulbrit
näputäis peenikest soola

Täidis :

200 g head kohupiima ( mina kasutasin Aasa kohupiima, kuna endal polnud seekord mahti kohupiima kodus ise teha )
1/2 munakollast
20 g hapukoort
40 g suhkrut
30 g jahu

 Määrimiseks :

1/2 munakollane
1 spl keedetud sooja vett

Valmistamine :

Kõigepealt teeme täidise , kuna suhkur peab täidise sees sulama .
Selleks segame täidiseained omavahel ühtlaseks massiks ja paneme kõrvale .

Taigna puhul segame omavahel toasooja või, suhkru, muna vahtu.Lisame viimasena küpsetuspulbriga segatud jahu, segame ühtlase taigna moodustumiseni . Liialt ei ole vaja taigent segada, kuna ta muutub tuimaks .

Taignapalli jagame arvestuslikult kuueks tükiks, sest väidetavalt läheb ühe vaaraku jaoks 45 g täidist. Et hambad ei põruks :)

Mina tegin kolmekordsest  ainetekogusest taigna ja tuli patuga pooleks 23 vaarakut .

Taignatüki rullime vorstiks, selle omakorda ringiks. Paneme ühele küljele täidist ja tõstame taignaserva üle täidise, nii et täidist näha oleks.

Määrime pealt munakollase -veeseguga ja küpsetame 200 C juures 25 minutit .

Kuna minul oli ahjus korraga kaks plaaditäit, siis minu tähelepaneku järele küpses paremini keskmisel ahjusiinil .Veekauss oli mul ka kõrbemise vältimiseks gaasiahju põhja pandud .

Ja jäid nad sellised . Sõime ise, viisime külakostiks, ja jäi alleski .



 Kui keegi tahab uurida , siis retsept pärineb

http://kulinariya123.blogspot.com/2012/01/403.html?showComment=1330294790808#c5237335282372248250


Saturday, April 27, 2013

Alati moes väike must pluus.




Rehitsesin siin ajaviiteks netti, nu et mis uut ja ilusat . Ja sattusin sellise pluusikese peale.
Avastasin, et olin osanud isegi kunagi sarnase mustriga teise pildi endale hankida. Nüüd läheb siis mingi aeg nokitsemiseks jälle.






Friday, April 5, 2013

Saturday, March 30, 2013

Norra pruunist juustust eesti köögis .

See siin ei ole kook . Seesamune pisike läikiv muffini kujuline kuhjake on tegelikult juust . Norra juust nimega brunost ( tõlkes pruun juust )
Aeg-ajalt ma ostan mahepiima, et sellest kohupiima ja erinevaid juustu sorte valmistada. Üks võimalikke viise allesjäänud vadakut ära kasutada  on juustu keetmine vahukoore lisamisel .

Retsepti leidsin idanaabrite juurest .

Kasutatakse erinevaid vadakuid ja piimasegusid norrakate juures nii levinud juustu valmistamiseks, kuid nagu mina aru sain, peaks see juust tunduvalt tumedam olema ... Seega valmisatud kas renneti  tablettide abil hapendatud piima vadakust . Mina neid väheseid pepsiini tablette , mis mul  on, olen hoidnud . Erilisteks puhkudeks . Tallinnasse ei satu niipea, et Akadeemia tee poest vastavat kraami osta .
Seega tuli kasutada tavalist kohupiima vadakut .

Mõneti ehk sellest tingituna sai see niigi eriskummalise maitsega juust veel kummalisem .
Esimese hooga poti põhjakaapeid mekkides suisa ehmusin, kuidas saab ühes juustus nii palju erinevaid maitseid koos olla. Hapu, ja karamelline ja soolakas . Ja ometi pole kasutatud ühtegi maitseainet .
Eks ta vähe võõras ole see maitse eestlase jaoks, kes ikka harjunud, et juust olgu soolane.
Välimuselt meenutas see juust mõneti nõukaaja lõpus müügile ilmunud magusat sulajuustu . Tallinnas seda liikus , aga maitsed, jah maitsed neil nüüd küll sama polnud.
Netist lugesin ka vastakaid kommentaare , et on olemas kaks võimalust: seda juustu kas armastatakse või vihatakse.
Kolmas siiski ka : temaga tuleb harjuda . :)

Teades natuke ajaloolisi seoseid, siis ei julgeks mina nii väga ninaga pilduda  : sai ju selle juustusordi väljatöötanud talunaine nutikuse ülesnäitamise eest Norra kuningalt suisa pool sajandit hiljem kõrgeima autasu.
Nüüdseks on teda juba poolteist sajandit valmistatud, olgugi, et need kehvemad ajad, mis seda juustusorti välja töötama ajendasid, Norra rahva jaoks ammu möödas on .


Protsess ise on lihtne, ja aeganõudev . 1,5 liitri  vadakut pannakse potiga tulele keema ja kui tema on kolmandiku peale ära keenud , siis lisatakse vahukoor mida peaks siis olema 250 grammi , ja keedetakse väga tasasel tulel pidevalt segades pruuniks ja paksuks.
Minul võttis antud protsess kuus tundi aega. Auga võin tunnistada, et ei kõrvetanud põhja, ja olen siis korra oma elus ka pruuni juust valmistanud .
Kuna tegu oli kohupiimavadakuga, siis arvatavasti seepärast jäi juust ikka hulka heledam, kui peaks vist .
Ja enne silikoonvormidesse sättimist nägi ta mul potis välja selline
Norrakad ise muide söövad seda vahvlitega ja mustal leival, sättides juustulõigu moosile.

Infot veel http://www.povarenok.ru/recipes/show/69341/

http://iowacorndog.blogspot.com/2010/02/brunost-scandinavian-brown-cheese.html

http://sabledairygoats.com/1stQtr2003/cheese.htm




Sunday, March 24, 2013

Püssid naised, coolid kingad ??

Vaatan aeg-ajalt netist mõnda saadet järele . Nokitsed oma tegemisi, ja arvutist jookseb kuuldefilm , sest näitlejate miimika järgi mina oma hobi puhul eriti jälgida ei saa . Sassi läheb .

Otsisin veebist, aga ei leidnud eraldi videot selle reklaami kohta , mis mind algselt mõtlema ja nüüd kirjutama ajendas . Tegu on, nagu pealkirjastki näha, ABC Kinga reklaamiga .

Nu sellega, kus täpsust kingade pihta lastakse.  Noored naised avamaastikul püssidega ja vana mees märklaua ehk kingadega .

Pean küll möönma, et klipi alguses valitud näitleja sobib oma rolli suurepäraselt-  targa silmavaatega vana mees uurib noorte naiste kontsakingi , et nendega saaks ju veel mitu aastat käia, mis neil häda on.

Eks tal ole ju õiguski, kuigi mina ei paneks selliseid jalapiinajaid raha eest ka jalga . 

Mõtlema pani, et kas see ongi siis kadakasakslus eesti moodi ? Ise ei söö ja teistele ka ei anna . Kutsume varjatult ja avalikult  üles tarbima, tarbima ja veel kord tarbima, pööramata tähelepanu millegile  ega kellegile ? Minetades alalhoidlikkuse ja terve talupoja mõistuse  sõidame üle kõigest ja kõigist , unustades ümbriteva ja ümbritsejad ...