Kana -kohupiima kotletid maisihelvestega paneeritult

500 g kanafileed või sellest valmistatud hakkliha
200 g kohupiima
2 küünt küüslauku
1 muna
1 sibul
3 spl hakitud  tilli
soola, pipart (valget)
50 ml piima
 paneerimiseks magustamata maisihelbeid ( või kookosehelbeid)

Liha laseme koos sibula ja küüslauguga läbi hakkliha masina korra või kaks , kes kasutab kodust hakkliha. Mina selleks otstarbeks kasutasin kanakintsusid, aga võib ka rinnaku liha kasutada. Kellel kuidas võimalik on .

Lisame hakklihale muna, piima, maitseained ja segame taigna . Vormime märgade kätega kotletid , paneerime neid maisihelvestega ja küpsetame kuumas rasvas pruuniks .
Minul maisihelbeid ei olnud ja ostma ma neid ka ei tõtanud . Küll aga oli kookosehelbeid, milles ma siis kotletid enne pannile panekut paneerisin .
Lõhn oli imehea, maitse ei jäänud ka lõhnale alla .

Pilt ei ole täna sätitud . Mõte retsept koos pildiga üles panna tekkis hiljem , kui neist n ö  " proov " sai võetud .


Retsept pärineb internetist .

Toorjuustu küpsised

Toorjuustu asendamisest nõrutatud hapukoorega olen mina kunagi kirjutanud siin 
Täna võin täie kindlusega väita, et liitrist hapukoorest nõrgub ööpäeva jooksul  välja nii palju vedelikku, et 720 g massi alles jääb.

Eelmine kord panin nõrguma pool liitrit hapukoort ja unustasin selle sõelale. Kui tema mul meelde tuli , seisin ideede puuduse käes . Allesäänud mass oli peaaegu kogu vedeliku välja andnud. Mis teha selle 240 grammiga .

Toorjuustuküpsised .

2 kl jahu
1/2  kl toasooja hapukoort
120 g toasooja  toorjuustu
120 g võid
3spl suhkrut
näputäis soola
1 tl kaneeli ( jätsin ära )

Jahu segame soolaga ja lisame pehme  või .Hakkida , kuni kausis tekib puru .

 Toasoojad toorjuust ja hapukoor segada omavahel ja lisada jahupurule .Segada ühtlane taigen ja suruda palliks . Palli katame toidukilega ja paneme pooleks tunniks külma .

Seisnud taignapallist rullime välja klaasiga kettad . Taignarattad  surume kristallsuhkru sisse , murrame pooleks . Saadud poolkuu surume ühte külge pidi uuesti suhkru sisse ja murrame veel pooleks .

Küpsetada eelkuumutatud ahjus 180 kraadi juures kuldpruuniks .

Üks ablas kämmal jäi ka pildile .

Krõbedad sidruniküpsised

Need head küpsised leidsin netist , ida poolt. Mis teid pidi nemad itta jõudsid , ei tea. Aga igatahes on tegu ühe parimate sidruniküpsistega, mida minul elus maitsta on tulnud .

Maitse muidgi muutub, võib olla mõne aja pärast tulen mina jälle mõne retseptiga, ja teatan, et need nüüd siin on need kõikse paremad, aga seniks on nemad minu lemmikud .
Kuna ei viitsinud oma koibi kõhu alt välja kerida , siis asendasin või toiduõliga . Tehnoloogia, kuidas toiduõli baasil liivataigent teha, sain ka internetist . Seega panen sulgudesse õli ja muud õli baasil valmistatava liivataigna ainete  koguse . Kuigi konkreetselt minul oli 200 ml õli välja mõõdetud, pidasin targemaks järgmine kord kogust vähendada . Ei saa pattu salata, vormida oli neid küpsiseid hea, ei jäänud nemad käte külge ja vormist tulid ka kenasti välja. Ent siiski oleks lõpptulemuse nimel mõistlikum õli kogust vähendada .
Korra olen neid küpsiseid teinud võiga ja ka siis jäi taigen pehmemapoolne, nii et mina targemaks pidasin käed vette kasta ja märgade kätega vormida .

Taigen :

1 sidrun
1 klaas jahu
 (3 spl tärklist)
200 g kohupiima
150 g tuhksuhkrut
200 g toasooja võid või margariini ( 100 ml õli)
2 tl. küpsetuspulbrit
1/2 tl söögisoodat
soola ,vanilje essentsi või vanilliini
( 1 toasoe munakollane )
50 g kristallsuhkrut puisteks

Pestud sidrunil riivida koore kollane osa, ja pigistada mahl sidrunist klaasi .
Kausis segada kohupiim, tuhksuhkur , või . sidrunikoor, vanilliin  , 3/4 sidrunimahlast ja segada ühtlaseks massiks . Edasi lisada kohupiima massile küpsetuspulbriga segatud jahu ja segada veel kord läbi .
Küpsetuspulbriga vooderdatud plaadile  panna kreeka pähkli suurused taignakuulid . Mina kasutasin küpsiste vormimiseks spetsiaalset Kuu küpsiste vormi . Taignatükk, mis vormi läks, kaalus 35 g ja minu plaadile ,mis on 37*30 cm, mahtus neid 16 tükki .

Õli baasil valmistatud taigen erineb mõnevõrra oma tehnoloogia poolest. Selleks tuleb jahud sõeluda kaussi, lisada sinna küpsetuspulber ja kallata õli. Alguses segada lusikaga, pärast kätega, kuni tekib puru .

Munakollane kloppida suhkruga lahti,  ja lisada lusikatäis külma vett. Munasegu kallata kaussi jahupuru sekka ja segada taigen . Edasi tuleb lisada lusikatäite kaupa külma vett, kuni taigen säilitab vormi . Selleks läheb tarvis ca 4 spl vett .
Valmis taignapall katta toidukilega ja panna külmkappi 1/2-ks tunniks tahenema .
 Edasi võetakse taigen külmast, kui taignapalli pind on liiga õline, riputatakse natukene jahu peale ja segatakse taigen läbi .

Nüüd võib küpsiseid vormima hakata .


Pintseldasin pealt allesjäänud sidrunimahlaga, ja retsepti järgi peaks suhkruga koogid üle puistama . Mina seda ei teinud, kuna sõelusin jahtunud küpsistele tuhksuhkrut .
Küpsetada 180 kraadi juures eelkuumutatud ahjus 20 minutit

Aga sellised nad siis on

Inspiratsiooni sain siit ja sealt

Pole muna, pole võid ega margariini, aga kooki tahaks?

Seda et , nihverdasin mina mis mina nihverdasin, aga ikka jääb eelarvesse auk . Meie punapea Anu, kes iga hommikul mu kaasat tööle ja õhtul tagasi toimetab , sai uued talvepapud ja uue läbitud ülevaatuse. Eksemlparina, mille väljalase eelmisese sajandi viimasesse kümnesse  jääb, on see vist kõva sõna. Igatahes, kui telefonis vennale asjast rääkisin, seletas  ta õhinal : "Jaah, siis võib ju õnne soovida, ilma igasugu irooniata ."

 Loomulikult võin ma teisele poolele ja endale ka õnne soovida. Jupp aega saab jälle sõita .

Igatahes on sellest tingituna tavalises külmkapis üpris nutune . Liha on sügavkülmas muidugi issandast, aga peale liha tahaks ka midagi . Marie Antoinette ütleks nüüd muidugi :" Mis nad virisevad " Leiba , leiba ! Söögu saia ! "
Tark naine see Marie , ma nii teengi. Ma lähen veel kaugemale, ma söön kooki .

Igatahes , teemat edasi arendades peaks siis rääkima sellest, et koogi sisse käib muna ja või jne . No vajadus on leidlikkuse ema, ja tuleb välja, et maiad paastuvad õigeusklikud on üpris nutikad . Igatahes leiab imeasju nende toidufoorumitest . Nagu näiteks see

Šokolaadikook

3 kl jahu
2 kl suhkrut
1/2 kl kakaod
2 kl külma kohvi või vett
1 kl toiduõli
1/1 tl soola
2 tl söögisoodat
2 tl sidrunihapet
vanilje ekstrakti maitse järgi

Ahi lülitage 180 C peale .
Suurde kaussi sõeluge jahu, suhkur, kakao , sool ja küpsetuspulber . Kuna jahu kogus on suhteliselt aukartust äratav, siis mina võtsin teise kausi, ja tõstsin poole segatud kuivainetest ümber . Küpsetasin ühesõnaga kahes osas .
Kuivainetele lisage vedelik ja õli, segage ühtlane taigen ja kallake ta küpsetuspaberiga vooderdatud vormi .Mina küpsetasin ahjuplaadil, mille suuruseks on 37*30 cm , ja selleks kulus umbes-täpselt 20 minutit.

Kook jäi üsna tume tänu tänu  "Fazeri" kakaole .

Jahtuvad teised praegu restidel . Edasi vaatan, kas sööb niisama või panen moosi ka vahele . 
Õunamoos peaks päris bro olema.
Tuhksuhkrut peale ja kõlbab küll ?

Selline ta nüüd on . Värv on kuidagi soe , punakas  ja maitse muidugi magus . Vahele tuleks mitte nii magusa armastajail miskit hapukat panna . Aga , kaks nüanssi, mis minus imestust tekitasid , olid

1) kook ei olnud sugugi kuiv, nagu biskviit seda kipub olema
2)  kuidagi rabe oli see põhi -väga ettevaatlikult peab temaga majandama, et ära ei murduks .

Aga koguse üle ei saanud iriseda .
 

Toolipadjad romantilisele perenaisele

Selle laudlina heegeldasin kunagi pildi järgi . Sai hoopis teine , kui originaalis, aga ilus ikka . Ideaalis käiks tema juurde ka toolipadjad .

Kui hiiglased lahkuvad.

Sain täna päeval paraja shoki osaliseks, saades teada omaaegse tippsolisti surmast.

Eks lemmikuid on inimestel nii ja naasuguseid, aga sellist jumalalt saadud häält ja muusikalist kuulmist annab Maarjamaal otsida.

Kui kunagi sai küsitud ühes postituses , millal on õige aeg lahkuda, siis see ei olnud õige aeg. Jaagu jaoks mitte . Kuigi lavalt oskas Jaak minna nii, et tema vokaalsete apsakate pärast ei tulnud punastada ei kuuljatel ega arvatavasti tal endalgi, siis elus oleks ta ju võinud elada ja elada .

Ta oli suurepärane laulja , ja väga vankumatu loomuga . Ega see ei meeldinud vist paljudele .
Mille muuga siis seletada õelaid sisisevaid kommentaare suurmehe aadressil .

Heameel on tõdeda , et enamus meenutajatest teda austas . Oleks ta teadnud, palju tal imetlejaid on, oleks ehk igapäeva elugi kergem taluda olnud.

Antud videos on ta napilt 20 -nene vist . Kuulates laulu sõnu, tabasin end viimasel ajal mõttes arutlemas, et kuidas ta nii noore poisina nii raske teema välja laulis . Kahekümnesed on läbi aegade olnud siiski tuulepead, aga tema uuris " kas päikese kätte sa said ?" ja seda sellise emotsiooniga, et Sa jäidki uskuma, nagu laulaks väga vana ja elutark  mees .

Mida head võib sündida ühest lõngareklaamist ?

Juba pikemat aega keerutasin mina ühte fotot peos. Ikka nii ja teistpidi. Ja nimelt oli tegu Olympuse heegelniidi reklaamiga, millel peal selline haruldane laudlina .

Uurisin , mis mina uurisin, kuni välja mõtlesin. Nüüd on minul ka sedasorti linik. Mitte küll nii udupeenest niidist, kuid siiski muster on põhiline . Yess, ära tegin :))

Vahukoore rullidest nii ja teistpidi . Ehk kuidas asendada vahukoorerullide küpsetamiseks vajaminevaid koonuseid .

Elu tahab elamist ,ent paraku pole kõiki vajalikke asju kohe saada . Ja teinekord pole ka vahendeid , et neid muretseda .

Nõnda puutus mõni aeg tagasi mulle silma lehekülg, kus keegi atsakas perenaine jagas nippe , kuidas metallkoonuste puudumise kiuste siiski vahukooretorbikuid küpsetada . Kas tema ise selle idee peale tuli, või keegi teine , seda mina ei tea. Ja see pole ka oluline . Oluline on idee kui selline .

http://stranamasterov.ru/node/138063?c=favorite_1280

Kuna mina selleks ajaks ei olnud veel ebuy-st neid  veel endale hankinud hea hinnaga , siis panin endale lingi toona tallele.
Jõudsid aga minu torukesed kohale , hakkasin traditsioonilisele torukesele alternatiive otsima, ja puutusin kokku seigaga, et on teisigi, kel veel pole koonuseid, ent kes siiski hirmsasti tahaks ka neid vahvaid retroküpsetisi mekkida.

 Seletan siis ruttu printsiibi lahti , et need , kes vene keelega just Sina jalal pole , ka asjast sotti saaksid.

 Niisiis :

Selleks läks vaja piisavalt tugevat valget paberit, klammerdajat, ja fooliumpaberit . Paberist tuli keerata koonus, mille küljed kinnitati klammerdajaga .

Koonuse serv lõigati ühetasaseks ning tekkinud torbik ise kaeti fooliumiga, mille servad koonuse sisse tagasi pöörati .

Edasi toimiti juba nagu ikka lehttaignatorude küpsetamisel .

Eespool postitatud lingil on pildimaterjal ka juures. Oma silm pidavat kuningas olema.

Kuigi ...Antud ideed saaks natukene lihtsustada, aga sel juhul oleks küpsetised tõesti torukesed, mitte torbikud.
Joonistuspaberi asemel saaks ju ka kasutada fooliumi -või küpsetuspaberi pakendi sees olevat papprulli. Hea noaga annab seda lõikuda meelepärase pikkusega juppideks, ja siis toimetada fooliumiga edasi.
Kuigi, seda mina ei tea, kas tekkinud agregaadid ka vett kannatavad.
Aga võib ju võtta küpsetuspaberi

 http://www.kochbar.de/rezept/377731/Suesses-Schaumrollen.html

ja sellega omakorda foolium katta . Seda küpsetuspaberit annab ju peal vahetada . Seega oleks ka torbikute kasutusiga pikem. Teoorias muidugi . Praktikani mina jõudnud pole.
Mingi ajamoment tuleb vist päris torud hankida.

Kel vahukoore isu pole, võib ju hoopistükkis soolase täidise otsida torukestele.
Igatahes edu . Vihjaks niipalju, et Tartus saare maximas oli eile lehttainas häbematult odav. Poole kilone pakk maksis 69 senti. Sees oli 6 lehte, ja mina sain nendest lehekestest 21 torbikut küpsetatud.

Skåne sinep .

Tegin ükspäev heeringat sinepimarinaadis . Kuna tegemist oli koduse sinepiga, ja see saab mul nagu alati kange , siis sõin ja nutsin . Kala oli hea, aga seda tuli ettevaatlikult manustada .

Nii ma siis otsustasingi, et teine marineerimine saab toimuma oluliselt mahedama sinepiga. Kuigi ma muidu neid sinepimoose ei armasta .

Leidsingi siis sellise retsepti

http://www.ruokaohjereseptit.fi/search/skoonelainen-sinappi/page/2/

Nagu nimi reedab, on tegu põhjamaise, täpsemalt rootsi päritolu retseptiga .


Ained :

1 kohvitassitäis (kt ) sinepipulbrit
1 kt suhkrut
1 kt piima
1 spl nisujahu
1 muna

2 tilka äädikat
1 spl kohvi

Segada kuivained katlas, lisa muna ja piim . Panna pott väiksele tulele ja hakata pidevalt segades kuumutama, kuni käib esimene mulksatus . Siis võtta pott tulelt , ja jahutada sinepisegu maha. Jahtunud segule lisada äädikas ja kohvi .

Minupoolsed kommentaarid asjale oleks siis :

Segamise ajal on soovitav ninapidi potti otseselt mitte ronida, kuna sinepiaurud panid kuumutamisel silmad ikka korralikult vett jooksma. Kellel kubu olemas, lülitagu see kindlasti sisse .

Kuna seda segu veel ise mekkinud pole, siis suhkru koguse järgi otsustades, mida tubli kolmandik sai, siis on tegu vägagi magusa sinepiga. Algupärase retsepti kaks tilka äädikat võib vist rohkemaga asendada, ja kohvi võiks ka päris kange olla. Mine tea, ehk isegi lahustuv kohvi võiks olla ? Eestipärase maitse jaoks . Aga eksperimenteerida muidugi soovitan esialgu väikeste kogustega . Kui ikka poole liitri jagu sinepit untsu läeb, teeb vist natukene kurvaks küll .

Mina panin natukene jahvatatud pomerantsikoort ka sekka, kuna kavatsen ülaltoodud sinepit kasutada kana - ja kalatoitude juures. Peaks passima küll juurde.

Jaan Koori kokaraamatus soovitatakse sinepil ööpäeva leivatüki all hingata lasta, enne kui see  lõplikult kaanetatakse.
Miks tema tingimata leivatükk peab olema, ja mitte ei või saiatükk olla, seda mina ei tea. Ehk sel ajal, kui sinepiretsept virtinate kaudu mõisaköögist talurahva kööki imbusid, ei olnud saia igapäevaselt saada?
Kõlbab kindlasti ka saiatükk, kui urbne kate sinepipurgil, mis teda ühteaegu nii tumedaks tõmbumise eest kaitseks ja samal ajal sinepiaure ka välja laseks . Usun, et tegelikult just nii see ongi.

Kõik müügiks .

Inimesed ei räägi mõnikord, mis nad mõtlevad. See on arusaadav, aga kui inimesed siis ei räägi, kui nad midagi osta ehk tellida tahavad, siis ei ole see enam arusaadav .
Nagu selle voodikattegagi. Mina ei salli kohe neid müügiks tegemise ja tellimise jutte, kuna olen oma töödega nii kokku kasvanud, et neid raha eest võõrastele kuidagi loovutada ei taha . Siiani on mul õnnestunud oma joont säilitada ka, kuni selle momendini mõned pikad kuud tagasi, mil see pildil olev töö sai ette võetud.

 

Asja hind on kosmiline tavaeestlase rahakotti arvestades -1200 eurot, aga odavamalt ma oma tööd ei müü.

100% puuvill, võrguniidist. Mõõdud: ~200x180 sentimeetrit

  Kulunud tööaeg: ~550 tundi.