Friday, May 17, 2013

Varastamisest suures ja väikeses plaanis .

Sattusin täna lugema ühte postitust siin presidendiproua õigustuseks .

 http://hundiulg.blogspot.com/2013/05/evelini-toetuseks.html

Eks mul  ole ka selle kõigega oma mõtteid tekkinud ...

Selle jutu peale , et kostüümid jäävad muuseumisse ...
Ma saan aru nii, et need, mida rahaks ei anna teha , jäävad muuseumisse ???

http://www.elu24.ee/46435/evelin-ilves-ja-annely-peebo-panevad-oma-kostuumid-oksjonile/

Kirjutaja mainitud Kivirähi teost olen ise mitu korda lugenud . Meie rahva olemust on ta ikka suurepäraselt tabanud.

Ainult et, ei ole see ärastamine, varastamine, erastamine ainult kolhoosikorraga tulnud.

Vanasõnad peaksid nagu kandma rahva elufilosoofiat , kas pole ?

Ja millest siis meie rahvas mõtles ?

 " Mõisa köis las lohiseb ! " On kõigile vist tuttav. Millalgi tuli rahva kõnesse ka kõnekäänd : " Mis ripakil, see ära... "


Jah, varastati mõisa ajal, varastati kliki ajal, varastati nõukaajal, röövitakse suisa praegugi .


Muinasjutud muide on ju ka kellest ? Rehepapist ,ja Kaval-Antsust , kes vanatühjale külma teeb, ja teise veel süüdi ka lavastab ...Või siis rebasest, kes hundil naha üle kõrvade tõmbab . Vaeslapsest , kes tasuks hea iseloomu ja kurja kohtlemise eest Imelise Käsikivi saab, mis vilja ise ära jahvatab .
Kui neisse lugudesse süüvida, siis tekib igasuguseid mõtteid, nii nagu teiste rahvaste muinasjuttegi lugedes . Ja ega need suurt oma olemusest ei erine .
Aga ...

Mitte kõik ei varastanud .

No comments:

Post a Comment