See siin ei ole kook . Seesamune pisike läikiv muffini kujuline kuhjake on tegelikult juust . Norra juust nimega brunost ( tõlkes pruun juust )
Aeg-ajalt ma ostan mahepiima, et sellest kohupiima ja erinevaid juustu sorte valmistada. Üks võimalikke viise allesjäänud vadakut ära kasutada on juustu keetmine vahukoore lisamisel .
Retsepti leidsin idanaabrite juurest .
Kasutatakse erinevaid vadakuid ja piimasegusid norrakate juures nii levinud juustu valmistamiseks, kuid nagu mina aru sain, peaks see juust tunduvalt tumedam olema ... Seega valmisatud kas renneti tablettide abil hapendatud piima vadakust . Mina neid väheseid pepsiini tablette , mis mul on, olen hoidnud . Erilisteks puhkudeks . Tallinnasse ei satu niipea, et Akadeemia tee poest vastavat kraami osta .
Seega tuli kasutada tavalist kohupiima vadakut .
Mõneti ehk sellest tingituna sai see niigi eriskummalise maitsega juust veel kummalisem .
Esimese hooga poti põhjakaapeid mekkides suisa ehmusin, kuidas saab ühes juustus nii palju erinevaid maitseid koos olla. Hapu, ja karamelline ja soolakas . Ja ometi pole kasutatud ühtegi maitseainet .
Eks ta vähe võõras ole see maitse eestlase jaoks, kes ikka harjunud, et juust olgu soolane.
Välimuselt meenutas see juust mõneti nõukaaja lõpus müügile ilmunud magusat sulajuustu . Tallinnas seda liikus , aga maitsed, jah maitsed neil nüüd küll sama polnud.
Netist lugesin ka vastakaid kommentaare , et on olemas kaks võimalust: seda juustu kas armastatakse või vihatakse.
Kolmas siiski ka : temaga tuleb harjuda . :)
Teades natuke ajaloolisi seoseid, siis ei julgeks mina nii väga ninaga pilduda : sai ju selle juustusordi väljatöötanud talunaine nutikuse ülesnäitamise eest Norra kuningalt suisa pool sajandit hiljem kõrgeima autasu.
Nüüdseks on teda juba poolteist sajandit valmistatud, olgugi, et need kehvemad ajad, mis seda juustusorti välja töötama ajendasid, Norra rahva jaoks ammu möödas on .
Protsess ise on lihtne, ja aeganõudev . 1,5 liitri vadakut pannakse potiga tulele keema ja kui tema on kolmandiku peale ära keenud , siis lisatakse vahukoor mida peaks siis olema 250 grammi , ja keedetakse väga tasasel tulel pidevalt segades pruuniks ja paksuks.
Minul võttis antud protsess kuus tundi aega. Auga võin tunnistada, et ei kõrvetanud põhja, ja olen siis korra oma elus ka pruuni juust valmistanud .
Kuna tegu oli kohupiimavadakuga, siis arvatavasti seepärast jäi juust ikka hulka heledam, kui peaks vist .
Ja enne silikoonvormidesse sättimist nägi ta mul potis välja selline
Norrakad ise muide söövad seda vahvlitega ja mustal leival, sättides juustulõigu moosile.
Infot veel http://www.povarenok.ru/recipes/show/69341/
http://iowacorndog.blogspot.com/2010/02/brunost-scandinavian-brown-cheese.html
http://sabledairygoats.com/1stQtr2003/cheese.htm
Põnev ! Aeganõudev, aga loodetavasti väärib kulutatud aega nende silmis ... või ehk pigem suus, kes seda hinnata oskavad !
ReplyDeleteProtsess oli jah põnev, et kuidas saab sellest mandist, millest juba niigi kohupiima tehtud, omakorda veel klaasikese vahukoore lisamisel juustu teha .
ReplyDeleteAga ma ei ole päris kindel, kas ma teine kord seda juustutegu ette võtan . Rohkem nagu kogemuse nimel . Ja see minu kohutav uudishimu :D