Pole muna, pole võid ega margariini, aga kooki tahaks?

Seda et , nihverdasin mina mis mina nihverdasin, aga ikka jääb eelarvesse auk . Meie punapea Anu, kes iga hommikul mu kaasat tööle ja õhtul tagasi toimetab , sai uued talvepapud ja uue läbitud ülevaatuse. Eksemlparina, mille väljalase eelmisese sajandi viimasesse kümnesse  jääb, on see vist kõva sõna. Igatahes, kui telefonis vennale asjast rääkisin, seletas  ta õhinal : "Jaah, siis võib ju õnne soovida, ilma igasugu irooniata ."

 Loomulikult võin ma teisele poolele ja endale ka õnne soovida. Jupp aega saab jälle sõita .

Igatahes on sellest tingituna tavalises külmkapis üpris nutune . Liha on sügavkülmas muidugi issandast, aga peale liha tahaks ka midagi . Marie Antoinette ütleks nüüd muidugi :" Mis nad virisevad " Leiba , leiba ! Söögu saia ! "
Tark naine see Marie , ma nii teengi. Ma lähen veel kaugemale, ma söön kooki .

Igatahes , teemat edasi arendades peaks siis rääkima sellest, et koogi sisse käib muna ja või jne . No vajadus on leidlikkuse ema, ja tuleb välja, et maiad paastuvad õigeusklikud on üpris nutikad . Igatahes leiab imeasju nende toidufoorumitest . Nagu näiteks see

Šokolaadikook

3 kl jahu
2 kl suhkrut
1/2 kl kakaod
2 kl külma kohvi või vett
1 kl toiduõli
1/1 tl soola
2 tl söögisoodat
2 tl sidrunihapet
vanilje ekstrakti maitse järgi

Ahi lülitage 180 C peale .
Suurde kaussi sõeluge jahu, suhkur, kakao , sool ja küpsetuspulber . Kuna jahu kogus on suhteliselt aukartust äratav, siis mina võtsin teise kausi, ja tõstsin poole segatud kuivainetest ümber . Küpsetasin ühesõnaga kahes osas .
Kuivainetele lisage vedelik ja õli, segage ühtlane taigen ja kallake ta küpsetuspaberiga vooderdatud vormi .Mina küpsetasin ahjuplaadil, mille suuruseks on 37*30 cm , ja selleks kulus umbes-täpselt 20 minutit.

Kook jäi üsna tume tänu tänu  "Fazeri" kakaole .

Jahtuvad teised praegu restidel . Edasi vaatan, kas sööb niisama või panen moosi ka vahele . 
Õunamoos peaks päris bro olema.
Tuhksuhkrut peale ja kõlbab küll ?

Selline ta nüüd on . Värv on kuidagi soe , punakas  ja maitse muidugi magus . Vahele tuleks mitte nii magusa armastajail miskit hapukat panna . Aga , kaks nüanssi, mis minus imestust tekitasid , olid

1) kook ei olnud sugugi kuiv, nagu biskviit seda kipub olema
2)  kuidagi rabe oli see põhi -väga ettevaatlikult peab temaga majandama, et ära ei murduks .

Aga koguse üle ei saanud iriseda .